Viimasel ajal on leitud Eestis mitmes piirkonnas taas värskeid sigade Aafrika katku (SAK) viiruse leide.
Eelmise aasta juulist kuni novembrini ei diagnoositud aktiivset viirust, leiti vaid antikeha positiivseid metssigu. See andis lootust katku taandumisele, kuid novembris kütiti üks metssiga Läänemaal, mis andis SAK positiivse tulemuse.
Seejärel on kütitud kolm metssiga Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linna Sirgala karjääris, kus analüüsid andsid viirusele positiivse tulemuse. Jaanuaris jätkusid leiud Ida-Virumaal ja lisandus Saaremaal kütitud metssiga, kes oli samuti viiruspositiivne.
„Värske viiruse leiud annavad tunnistust sellest, et tegemist on üliohtliku haigusega ja unistus sellest, et me seakatkust mõne aastaga lahti saame, ei kipu kahjuks tõeks saama,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Meie kui jahimeeste ülesanne on jätkuvalt küttida metssigu selle arvestusega, et hooaja lõpuks jääks alles kuni 1 siga 1000 hektarile,“ andis Korts teada ja lisas, et „veel on vara mõelda populatsiooni hoidmisele ja taastamisele“.
Märkimisväärne on fakt, et Saaremaal Randvere külas kütitud metssea kesik andis nii viirusele kui ka antikehale positiivse tulemuse. See annab tunnistust asjaolust, et ka antikeha positiivne loom võib uuesti nakatuda viirusega või teisalt võib see viirus temas uuesti aktiviseeruda. Kuidas antud juhul asjalood olid, jäägu veterinaaride otsustada.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014. aastal. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoositi 21. juulil 2015. aastal.
